Saturday, September 5, 2009

Saturday

Sain kokku Terje ja Lucy'ga. Lihtsalt selleks, et pole ammu näinud. Kahju, et Jana ei saanud seekord tulla. Andsin Terjele üle tema uue prossi ja lappasime selle aasta kevade ja suve Beads Bee ajakirju. Terje küsis: "Mis sul kaelas on?" Ütlesin siis, et kaelakee noh, "Võta ära" öeldi seepeale :) Mis ehted keegi endale külge riputanud oli, tuli teistele uurimiseks anda. Ikka suur erinevus kui näed ehet oma käes oma silmaga, mitte arvutiekraanilt. Tegin telefoniga mõned pildid mälestuseks (Apollo Raamatumaja kohvikus Viru tn 23; kohvikus C'est La Vie Suur-Karja 5; antiigipoes Väike-Karja 5 ja Müürivahe 17 nurgal).
Ahjaa, kuna minu kribukirjas appikutset selles postituses oli kuulda võetud, siis ostsin ära tolle kalli ehtekarbikese, mis mulle tookord nii hinge jäi. See on vana, katkise voodri, kriimuliste klaaspaneelidega suveniir-ehtekarbike, mille kaas on viltu peal :) Ja ma tõesti ei kahetse. Müüja ütles, et karp on 30-40ndatest, aga ma tunnen, et see on nagu vana tuttav. Et see on minu.

Photobucket Photobucket
Lucy ja Terje Beads Bee ajakirju uurimas
Photobucket Photobucket
Kohvikus C'est La Vie
Photobucket Photobucket
Kuna Terje ja Lucy teevad ise hõbefiligraani, siis leidsid nad antiigipoest nii mõndagi huvitavat
Photobucket Photobucket
Mina leidsin endale selle väikese ehtekarbikese :)

I met Terje and Lucy. Just because we havent seen for awhile. So sad that Jana couldn't come this time. I gave Terje her new brooch and we looked through the Beads Bee this years spring and summer magazines. Terje asked me: "What is that around your neck?" Well, I answered, it's a necklace, "Take it off" she said :) We all took off our jewelry pieces and let others to see it more closely. It makes a huge difference to be able to see jewelry in your hand other than from a computer screen. I made some photos with my phone (cafe at bookstore Apollo Viru street 23; cafe C'est La Vie Suur-Karja 5; antique shop at the corner of Väike-Karja 5 and Müürivahe 17).
And yes, my call in tiny font in this post was taken notice, and I was able to buy that expensive jewelry box that I haven't been able to forget ever since I saw it. It is an old trinket box with broken silk lining, damaged glass panels and a lid that is bit skewed. The woman who sold it said it's from the 30-40's but I feel like it is an old friend of mine. That it really is mine.

3 comments:

Ljudmila / Lucy said...

Oli ju vahva päev! Ja kaunis karbike oli julge ja väärt ost! ;)

Terje said...

Ma ei saaks rohkem nõus olla! Nüüd siis need meeleolupildid alles tulema hakkavad. :) Järgmise korrani siis! :)

mdmB said...

Jah, järgmise korrani :)